Midagi tõeliselt mõtlemapanevat!

Alar Tamming: Kas U, V või W? Ei, hoopis ɥ - loe artiklit...

Maailma majandusteadlased on käesolevast kriisist rääkides võtnud tarvitusel kolm tähte U, V ja W, mis peaksid sümboliseerima kriisi käiku, kirjutab Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming.

U-kujuline kriis on siis langus, natuke põhjas püsimist ja seejärel tõus uutesse kõrgustesse. V-kujulise kriis korral järgneb põhja jõudmisele, sama kiire taastumine nagu oli langus, selle näiteks võiks olla 1989. aasta USA börsikrahh, mida ei saaks krahhiks nimetada, kui börsigraafikutelt 1989 ja 1990 välja lõigata.

Enamus kõrgete tiitlitega majanduseksperte räägib W-kujulisest majandusest, käime põhjas ära, praegu on tõus, aga enne ei tule lõplikku tõusu, kui korra veel kriisi läbi käime. Milline neist stsenaariumitest on kõige tõenäolisem? Kardan, et mitte ükski, pigem ootab meid üks tagurpidi-h, ehk ɥ-kujuline liikumine, millest keegi midagi teada ei taha ja millest kuskil ei räägita. Aga et seda mõista, tuleb aru saada praeguse majanduse taga olevatest peidetud hoovustest. Üks asi on see, mis me lehest loeme, teine see, mis toimub tegelikult, aga enamasti varjatult.

Kuid mõnikord plahvatavad varjatud asjad esile. Näiteks praegune nn. Kreeka kriis. Sellest kirjutatakse praegu, aga juba aasta ja kaks tagasi oli kõigil teada, palju Kreeka on laenu võtnud. Siis sellest ei räägitud. Et kriisi paremini mõista, tasub vaadata, millest praegu ei räägita. Ei räägita, et praegune kriis erineb kõigist maailmas seni toimunutest, sest esmakordselt on sellest haaratud kogu maailm, kui kõige sõltumatumad riigid, nagu Põhja-Korea ja Mongoolia välja arvata. Ei räägita sellest, et kogu maailma haarava kriisi korral on mull, mis lõhkeb, seni olemasolevaist suurim ja pauk valusaim ja kõrvulukustavaim. Kui seni on maailma kõige kõvem inimkõrvaga kuuldud heli Krakatau vulkaani purse 1883. aastal, mis oli kuulda tuhandete kilomeetrite kaugusel, siis finants- ja võlamulli plahvatus lööb kurdiks kõik fondihaldurid, pangad ja teised finantsspetsialistid.

Praegune finantssüsteem on genereerinud enneolematu võlamulli. Tavalist inimest huvitab eelkõige tema eluasemelaen, kuid tegemist on palju tõsisema sündmusega. Eluasemelaen on ainult jäämäe veepealse osa üks pisike väline külg. Kui inimese juurest edasi minna, siis suure tõenäosusega on suur laenukoormus peal ka ettevõttel, kus ta töötab, olgu see pank, hotell või ülikool.

Kõik nad otsivad investoreid, kes raha juurde tooks. Praegu peetakse normaalseks, et äri ei saagi muidu teha, kui ainult laenuga, kõik võtavad võlgu ja justkui nii peakski olema. Keegi ei mõtle, millal võlad lõplikult makstud saavad ja et firma saab tegutseda ilma laenuta. Iga laenu võtmisel eeldatakse juba ette, et see refinantseeritakse järgmise laenuga. Kui eraisik nii oma elu tahab veeta, ja ühe panga laenuga maksab kinni teist ja SMS-laenuga esimest, siis nimetatakse teda petiseks ja asi lõppeb halvasti.

Firmade tasandil tundub see olevat normaalne. Ta võikski olla normaalne, kui sellega aktsepteeritaks ühte varjatud mustrit, mis enamasti ettevõtte juhtide teadvusse ei taha mahtuda. Võib juhtuda et uut laenu ei tule peale ja firma läheb pankrotti ning see on kõige tavalisem, normaalsem turumajanduslik regulatsioon, mis peabki nii olema. Paraku aga muutuvad suured turumajanduse pooldajad väga närviliseks, kui nad avastavad, et ka nemad peavad turujõududele alluma, kuidagi ei tahaks ju… ja siin kohal läheb asi veel huvitavamaks.

Palju on neid majandusteadlasi, kes mõtlevad fraaside: „keskpangad lõdvendavad rahapoliitikat“ ja vastupidi „pinguldavad rahapoliitikat“ tegeliku tähenduse üle ja selle mõjule inimesele. Klassikalises mõttes tähendab see intressi langetamist ja tõstmist. Esimene elavdab majandust ja teine tõmbab koomale.

Elavdamine tähendab aga seda, et raha saavad laenata ka firmad, kelle äriplaan ei pruugi töötada, aga madal intress meelitab laenama. Pingestamine aga seda, et oodata on suurt pankrotilainet, sest firmad, kes on üles ehitanud oma äri pangalaenudele, ei saa järsku enam hapnikku. Seda, et hingamine peaks sõltuma ikka oma kopsumahust, mitte suhupandud torust, ei ole siin mõtet arutada, sest praeguses majanduslikus paradigmas on see veel vastuvõetamatu idee.

Arusaamisele, et kui raha ei ole, siis äri teha ei saa, ei jõuta enne, kui praegune süsteem on jõudnud oma agoonilise lõpuni. Aga selleni ta paraku jõuab, sest laenamise tasand ei lõppe ettevõtete tasandil. Järgmine tasand on Eestis vald, linn ehk kohalik omavalitsus ja maailma tasandil riigid. Ka need on kõik võlgu. Tavalisel lugejal, kes siiamaani on viitsinud lugeda, tekib siinkohal küsimus, et kes siis neile kõigile raha on laenanud. Vastus on ootamatu – tegelikult mitte keegi, sest pangad on selle raha, mis välja on laenatud, loonud välja laenamise hetkel.

Kui mõned aastad tagasi (ja ka praegu) toimusid suured firmade ülesostmised, siis ei olnud nii, et ettevõte kogus suure hulga raha ja ostis teise ettevõtte ära. Hoopis mindi pangahärra juurde, näidati talle bilanssi ja saadi firmade kokkuostuks raha, lisaväärtusena võidi sind valida ka aasta ärimeheks. Kõige kõvem vend oli see, kes pankadest suutis kõige rohkem laenu saada, mitte see, kes oma äri stabiilsusele ja oma rahale üles on ehitanud.

Praegu on kogu maailm sattunud suurde võlamulli ja pole ka teoreetilist võimalust seda tagasi maksata. Ainus, mida üritatakse teha, on laene pikendada ja tagasimaksmise tähtaegu edasi lükata. Eestis on selle näiteks LHV Arbitage fondid, Eesti Ekspress, Sportland, Tallink j.t. , maailmatasandil Dubai ja Kreeka, kuid see on alles algus. USA võlakoormusest ei ole mõtet üldse rääkida. Ühe arvestuse järgi on USA kõigi majapidamiste rikkus kokku väiksem, kui kogu võlasumma, nii et pole isegi teoreetilist võimalust neid laene tagasi maksta.

Huvitaval kombel on sellist jama ka maailmas varem olnud, väiksem mastaabis, aga ikkagi. Ning kõik need korrad on lahendus olnud rahasüsteemi muutus, mis on toimunud tavaliselt läbi hüperinflatsiooni. Klassikaline näide on Weimeri-Saksamaa, aga lähinaabrusest saab meenutada Venemaad, Ukrainat ja Valgevenet. Hiljuti asus sellele teele ka Vietnam, kes oma dongi devalveeris.

Majandusteadlased nimetavad rahakursi langust ekspordi elavdamiseks, aga majanduslik sisu on sel teine, see tähendab, et kõik selle riigi kodanikud jäävad võrreldes ülejäänud maailmaga vaesemaks ja nende ostujõud ja elatustase langevad. Ka praegu on oodata valuutakursi langust, aga langus peab olema mingi teise valuuta suhtes, kõik valuutad ei saa langeda, seega asendub valuutakursi langus hinnatõusuga, mis on sisuliselt sama mis devalveerimine.

Räägitakse küll inflatsiooni asemel deflatsioonist, kuid õige pea läheb kaarik teisele poole kraavi ja hindade enneolematu tõusu eest pole pääsu. Majanduskriis ei ole veel kaugeltki põhja saavutanud. Põhi on käes siis, kui toimuvad põhimõttelised ja revolutsioonilised muutused praeguses majandus- ja pangasüsteemis. Paraku on nii, et iga süsteem kaitseb oma eksistentsi viimase hetkeni, seetõttu rahulikku arengut siin oodata ei ole.

Hetkel on kõik samad põhjused alles, mis selle kriisi tekitasid. Endiselt peetaks normaalseks suuri võlakoormusi, endiselt arvatakse, et riikide abipaketid aitavad kriisist välja tulla. Endiselt on võimalik pankadel raha tekitada õhust, kuigi juba Cicero ütles, et iga rahasüsteem peab olema tagatud kas väärismetalli või mõne muu reaalse varaga. Endiselt lähevad kasumid pankadele ja kahjumid jagatakse avalikule sektorile ja endiselt pole maailmas kedagi, kellel reaalselt oleks raha Kreeka võlg kinni maksta.

Praegune majanduskriis saab olema ɥ -kujuline. Toimus langus, siis tulid valitsused ja keskpangad appi oma suurte rahasüstidega. Süstides raha, mida neil endil ka polnud, viis see näilisele tõusule, mis kohe hakkab lõppema ja sellel järgneb uus suur sügav pikaajaline langus. Kõige halvemal, aga samas küllaltki tõenäolisel juhul on see ajaloost sarnane Rooma riigi lõpuga. Ükski terve mõistusega inimene ei saa mõelda, et lääne turumajanduslik süsteem on igavene. Nii, nagu lõppesid ürgkogukondlik kord, orjanduslik maailm ja feodalism, on ka lääne süsteem ühel hetkel oma lõpuga silmitsi. Tarvitseb vaid meenutada Oswald Spenglerit, kes uurides seitset ajaloos eksisteerinud tsivilisatsiooni, toob välja nende langusega kaasnevad ühised tunnused: linnastumise kasv, maaelu hääbumine, geomeetriliste linnade teke, JOKK-süsteemi õitseng (kaasajastatud termin vormi eelisele sisu ees), enesetappude arvu kasv, seksuaalse mitmekesisuse laienemine jne.

Küsimus on – kui kaua kestab langus, enne kui tuleb uus ühiskondlik süsteem, mis tõstab taas esile teised väärtused, eelkõige inimese ja keskkonna harmoonia ning inimkonna vaimse, mitte materiaalse arengu. Langus kestab kauem, kui arvatakse ja muutus võib aega võtta isegi mitu põlvkonda. See on aga hoopis teise artikli teema. Seni aga jätkame ɥ-kujulist liikumist.

Alar Tamming
ASi Tavid nõukogu esimees

4 nõuannet palgaläbirääkimisteks

Su CV oli võrratu, kaaskiri unustamatu. Sinu esimesest tööintervjuust oli parem vaid su enda teine intervjuu. Ja nüüd on su tulevane tööandja valmis sulle pakkumist tegema.

Oletame, et sa tõepoolest tahad seda töökohta. Kuidas sa kavatsed enda väärilise palgani jõuda? Läheb hea jupp aega, kuni sul tekib võimalus palgatõusu küsida, nii et praegu on sul viimane võimalus oma sissetulekut suurendada. Alljärgnevad soovitused aitavad sul kasvatada pangaarvet veel enne, kui sa oma töölaua taha jõuad.

Võta sihikule rohkem kui üks

Kerge öelda, raske teha. Aga liiga paljud inimesed panevad kõik oma munad ühe võimaliku tööandja korvi. Ära lase paljutõotaval intervjuul takistada sind enamat otsimast - õigupoolest peaks sel olema vastupidine mõju. Mõtle: mida rohkem tööintervjuusid sul on, seda paremini sa neid tunned ja seda enesekindlamaks muutud. Nii kasvab lootus saada mitu tööpakkumist. Ja paks patakas tööpakkumisi annab sulle palgaläbirääkimistel tubli edumaa.

Tea, mida sa väärt oled

Sul tuleb oma uue töökoha turuväärtust põhjalikult uurida. Pea meeles, et üks põhilisi infoallikaid on firma, mis sulle tööpakkumise tegi! Uuri tähelepanelikult kogu infot, mis nad sulle annavad, eriti vihjeid. Kui väga nad tahavad seda ametikohta täita? Kas intervjuu käigus selgus lisavastutust, millega sa palganumbrit uurides ei arvestanud? Hea informeeritus tööandja olukorrast aitab su palgaläbirääkimistele kõvasti kaasa.

Varustatud üksikasjalike teadmistega töökohast ja tööandjast, pead sa panema paika realistlikud palgapiirid. Kasuta võimalikult palju allikaid, et määrata kõige uuem ja täpsem turuväärtus. Ära paku lihtsalt numbrit. Püüa mõista, mis mõjutab õige palga suurust, nii et sa oled valmis arutama ka üksikasju. Ja siis ole valmis vait olema.

Läbirääkimiste võti: hoia kõrvad lahti

Kui sa oled läbirääkimisteks ettevalmistatud, on sul pika jutuga väga vähe võita. See on tähtis juba kõige esimesest intervjuust peale (ära isegi mõtle konkreetset numbrit küsida!), kuid muutub veelgi olulisemaks pärast seda, kui nad tõepoiolest sulle töökohta pakuvad. Sinu teadmised on jõud. Ära jaga seda tasuta, kasuta infot enda heaks.

Kui sa kuuled esimest korda tööpakkumist, mõtle selle peale. Kui summa on oodatust madalam, ära paanitse. Sul on vaja rohkem infot, mitte üksnes rohkem raha. Tööandja pakkumisel on loogilised põhjused, küsi nende kohta - ja kuula! Pea meeles: ära kunagi vasta enne, kui oled vajaliku info kätte saanud. Selles pokkerimängus on täiesti lubatav küsida, millised on ettevõtte kaardid. Kui vaja, näita neile enda omi. Ole valmis arutlema nende pakkumise ja sinu ootuste erinevuse üle.

Kui pakkumine vastab sinu ootustele või isegi ületab neid, katsu jällegi hoiduda paanikast. Küsi ikkagi põhjendust, miks sulle just niisugust palganumbrit pakutakse. Kuula hoolega ja pööra tähelepanu detailidele, mis võivad vihjata edasistele võimalustele. Aga ole ka ettevaatlik. Su tulevane tööandja on tõenäoliselt teinud sama palju uurimistööd kui sa ise, nii et ära teeskle, nagu oleksid oodanud paremat pakkumist. Sellegipoolest võib sind üllatada, kui veenev on mõnikord vaikus. Mõeldes järele iga pakkumise ja iga infokillu üle, mis sulle läbirääkimistel anti, võib su mõtlik vaikimine kutsuda esile veelgi parema pakkumise.

Hoia oma suhtumine vaos

Ära unusta, et läbirääkimised peaks meenutama võimalikku abielu, mitte lahutust. Tööpakkumise ja palgaläbirääkimiste ideaalne tulemus ei piirdu vinge palgaga, sa tahad ka alustada tervet töösuhet, mis tugineb vastastikusele lugupidamisele. Sa ei pea tõmbuma kaitsesse ega muutuma ülbeks. Lase oma uurimistööl, kogemustel ja oskustel enda eest kõnelda. Su tugevad läbirääkimisoskused peaks näitama uuele tööandjale, et nad palkavad töötaja, kes mõistab ajada äri ja suhelda inimestega.

Jällegi on läbirääkimised su viimane ja parim võimalus kuulata ja mõelda otsuse üle võtta vastu uus töökoht ja muuta oma elu. Ära lase pettumusel või ärritusel välja paista. Ja ära karda küsida lisaaega järelemõtlemiseks. Kui see protsess läbi saab, tuleb sul elada tehtud otsusega ning vastavalt kokkulepitud tingimustele. Ära kiirusta.

Kui sa oled valmis, enesekindel ning kasutad pidevalt õiget infot enda kasuks, istud sa eduka lõpu suunas liikuvate läbirääkimiste roolis.

Nemad teenisid kriisi pealt

Kriis ei ole üksnes löök maailma majanduse pihta. Eriliste õnneseente jaoks on see veel ka viis rikastumiseks. Investeerimisfondi Appaloosa juht David Tepper tegi panuse USA pangandussektori taastumisele ning suutis möödunud aastal teenida peaaegu $4 miljardit dollarit(46.7 miljardit krooni). Nii õnnestus tal sissetulekute taseme poolest mööduda isegi maailmakuulsast investorist George Sorosist. Keskmiselt teenisid hedge-fondide top-25 juhtidest aastas igaüks miljard dollarit.

Ainult reainvestorid kannatasid majanduse kriisiilmingutest, märgib The Daily Mail. D. Tepperi jaoks oli varing väärtpaberiturul õnnistuseks – ta „ennustas õigesti, et Ameerika valitsus ei lase juhtuda suurpankade krahhil“. Keeldudes uskumast panganduse kollapsi tõenäosust, tegi Tepper panuse finantssfääri taastumisse. Ja ei pannud mööda.

„Neid, kes säilitavad rahu sel ajal, kui teised satuvad paanikasse, saadab reeglina edu“, deklareerib D. Tepper. Endine Goldman Sachs mänedžer, praegune Appaloosa Management juht, hõivas töötasureitingus esimese koha ning möödus nimekirjas George Sorosest, kes jäi teiseks, teenides aastaga $3,2 miljardit dollarit.

52-aastahe Tepper, kes juhib ligikaudu $12 miljardit dollarit klientide vahendeid, spetsialiseerub probleemsete ettevõtete ülesostmisele. Muuseas suutis ta kenakesti teenida, ostes AIG – Ameerika kindlustushiiu – aktsiaid, mille valitsus samuti kriisi haripunktis päästis.

Hedge-fonde, mis on avatud ainult investorite maailma eliidile, ei kontrollita nii rangelt kui tavalisi investeerimisfonde, märgib väljaanne. Tervikuna osutus möödunud aasta hedge-fondidele edukaks. Kriisieelsetel aastatel teenisid nad miljardeid, kuid 2008. aastal vähenesid nende tulud kahekordselt. Siiski suutis edukate juhtide top-25 ületada negatiivi ning nad teenisid 2009. aastal ühiste jõupingutustega $25,12 miljardit dollarit.

Mint Founder Aaron Patzer: How Gen Yers Can Sell Big Ideas

Selle artikli eest tänud Alo-Jarmo Küppas'ele :)

When software giant Intuit agreed to buy plucky start-up Mint.com for $170 million this September, the business press lapped up the acquisition as a David and Goliath story, with the speedy, simple, youth-oriented Mint running energetic circles around its staid competitor. But hidden behind the usual headlines is another tale of giant-slaying that shows how the some of the youngest members of the workforce are using their drive, tech savvy, and unique perspective to shake up how the old guard does business (and making a bundle of money for themselves in the process).

This is the story of Mint founder Aaron Patzer who was all of 25 when he founded the company and decided to take on the big guys. Today he shares his views on the different perspective of Gen Y entrepreneurs, the challenges of pitching to older decision makers and how to overcome them, and his secret weapon for success — Frank Sinatra.

There were lots of financial-planning products out there when you started Mint, but you must have spotted something that was missing from the existing offerings. What was it and how did you go about filling the gap?

Before Mint.com, I was a long-time user of MS Money and Intuit’s Quicken. Both were powerful and loaded with features and functionality around taxes, investment, budgeting — too feature-laden, in fact. They took hours to setup, forever to learn, and an hour a week to maintain. I wanted a personal-finance tool for people who didn’t want to be accountants, something you could setup in ten minutes and spend less than five minutes a week on. Mint is now that tool.

The other issue I saw with desktop products is that they only update when the program is open — meaning if you get busy and forget to open them for months, you can miss your bill due dates, exceed your budget, and not know where your money is going. Mint is designed to put your finances on auto-pilot. Whether you log in or not, it will send you a weekly summary of your balances and biggest purchases, and how your investments and budgets are doing, along with sending you alerts on unusual spending and low balances.

You were just 25 when you started the company. Do you think your relative youth gave you a different perspective on the market?

Definitely. Most of the financial industry, and many financial tools, are geared towards men age 40 to 60 with a high net worth. I wanted to build a tool for my generation, people 20 to 40 who recognize that you don’t need to spend time balancing a checkbook or checking your banks’ math — you need quick visibility to your finances from home, from work, and from your mobile phone. Mint’s average user is 30, and 40 percent of our new users are women, a demographic our banking partners are shocked by. They simply can’t believe we got young people interested in managing their money.

Was it hard to get people to take your idea seriously and, if so, how did you convince people to put their faith in what you were building?

It was. Since I was a 25 year old with an engineering background and no MBA, potential investors would always suggest that perhaps I shouldn’t be CEO. I would always reply, “If it’s best for the company, I can always be CTO.” Eventually I proved myself as CEO, and within three months of our seed investment it was never questioned again. After another year, the compliment went from “You’re doing a great job for a young CEO” to simply “You’re doing a great job as a CEO” with no qualifier.

Simply executing and having a reason for every decision you make goes a long way. The other thing that convinced my board was that I hired well. All of my executives were in their mid-30s or older, with at least a decade of relevant experience more than me.

Do you have any advice for young people pitching new ideas to older decision makers?

I pitch Mint to everyone from investors to engineers, young and old, and I do it pretty much the same way: Here’s the problem in the market place, here’s how we solve it, and here’s how we make money.

Perhaps the only difference when speaking to older decision makers is that I use a few more customer testimonials from people in the target demographic. This helps them understand the importance of Mint’s iPhone application, for example, even though they themselves may not be heavy mobile users.

There is a bit of a generational divide about whether people feel comfortable doing financial tasks online, and I have to admit that even I, a blogger who’s pretty comfortable with the Internet, paused a second before I entered all my bank details into Mint. Did you face any resistance due to these sort of security concerns and how did you combat it?

Initially, every single investor I went to said, “No one will ever trust a start-up with their finances.” I went through about 50 of these rejections before my first ‘yes.’ Part of it was simply showing that with the right security mechanisms — not requiring a name or address to sign up for Mint, making the system read-only with no account numbers, and implementing bank-level data security and audit procedures — consumers would trust Mint.com.

The second part of the solution was to turn a perceived risk into an asset. Because Mint has access to all of your bank accounts and credit cards, we can detect fraud or unusual spending patterns faster than your bank, then send an email or text message alert to users.

For those who are contemplating starting their own company, what do you think are the most important qualities for a young entrepreneur to have?

At the Silicon Valley 40 under 40 awards event, we were asked to answer what factor most contributed to our business success. Many people cited their teams, others a divine entity. My answer as a little different: “Stone cold, iron-willed determination.”

When I started Mint.com, I worked seven months alone in a room, 14 hours a day, seven days a week. It’s natural to doubt yourself: “Who am I to do this?” “If it was a good idea, someone would have already done it.” “How can I possible compete with Microsoft and Intuit, two of the largest software companies in the world?” Whenever I felt that doubt, I listened to “That’s Life” by Frank Sinatra, or read my favorite Shakespeare quote: “Our doubts are traitors, and make us lose the good we might oft win, by fearing to attempt.” It’s okay to doubt yourself, it’s okay to feel down; just never give up.

13 soovitust, kuidas firmat püsti panna

Parem on teha mõned inimesed päris õnnelikuks kui palju inimesi pooleldi õnnelikuks, õpetab Paul Graham alustavaid ettevõtjaid. Paberimajandus ja seadused on muidugi tähtsad, kuid alguses on kõige olulisemad siiski inimesed ja ideed.

Et Graham ise töötab ITs, on ka tema nõuanded kirjutatud IT-sektorile omases keeles. See aga ei tähenda, et samu põhimõtteid ei võiks rakendada teisteski valdkondades.

1. Vali head kaasasutajad

Asutajad on noore firma jaoks sama mis asukoht kinnisvara jaoks. Sa võid muuta majas kõike peale selle, kus ta asub. Alustava firma äriideed on lihtne välja vahetada, kuid oma kaasasutajaid muuta on raske. (Tehniliselt võttes on selleks tarvis ajamasinat.) Ja noore firma edu sõltub peaaegu alati selle asutajatest.

2. Alusta kiiresti

Kiire alustamise mõte on mitte niivõrd selles, et jõuda tootega varakult turule, kuivõrd selles, et tõsine töö su toote kallal algab alles siis, kui see on rahva ees. Turule jõudmine õpetab sulle, mille kallal sa oleksid pidanud varem töötama. Turule saadetud toote põhiväärtus on see, et ta seob kasutajad sinuga.


3. Lase oma ideel areneda

See on kiire käivitamise teine pool. Käivita kiiresti ja korda. On suur viga pidada noort ettevõtet vaid ühe suurepärase idee rakenduseks. Enamik ideid sünnib teostamise käigus.

4. Mõista oma kasutajaid

Sa võid kujutleda alustava ettevõtte tulu nelinurgana, mille üks külg on kasutajate arv ning teine näitab, kui palju sa nende elu paremaks muudad. Sina suudad mõjutada põhiliselt teist mõõdet. Kasv esimeses sõltub peamiselt sellest, kui hästi sa teisega hakkama saad. Nagu teaduseski, on kõige raskem mitte küsimustele vastata, vaid neid küsida: kõige keerulisem on leida midagi uut, millest kasutajad puudust tunnevad. Mida paremini sa neid mõistad, seda suuremad šansid sul on. Just seepärast teevad nii paljud noored ettevõtted asju, millest nende asutajad puudust tundsid.

5. Parem pane peotäis kasutajaid ennast armastama kui suur hulk leigelt suhtuma

Ideaalne oleks, kui suur hulk kasutajaid su toodet armastaks, kuid sa ei saa kohe alguses selle peale loota. Kõigepealt tuleb sul valida, kas sa rahuldad ühe võimaliku kasutajarühma kõiki vajadusi või kõigi võimalike kasutajate mõnd üksikut vajadust. Vali esimene. Kergem on laiendada kasutajate hulka kui rahulolu. Ja mis veelgi tähtsam, nii on raskem iseendale valetada. Kui sa tead, et su toode on 85% suurepärasest, kust sa tead, et see pole 70%? Või 10%? Kasutajate arvu on aga lihtne mõõta.

6. Paku üllatavalt head klienditeenindust

Tarbijad on harjunud halva kohtlemisega. Enamik firmasid, millega nad kokku puutuvad, on monopolilaadsed ning piirduvad seetõttu kohutava klienditeenindusega. Sinu enda ettekujutust võimalikust teenindusest mõjutavad samasugused kogemused. Püüa teha nii, et su teenindus oleks mitte lihtsalt hea, vaid üllatavalt hea. Tee kõik, mis suudad, et teha inimesed õnnelikuks. Nad on rabatud, küll sa näed. Uue firmaga alustades tasub suurepärane klienditeenindus end igal juhul ära, sest nii õpid sa tundma oma kasutajaid.

7. Sa teed seda, mida mõõdad

Juba üksnes millegi mõõtmisel on kummaline komme seda parandada. Kui sa tahad, et su kasutajanumbrid tõuseksid, pane seinale suur paberileht ja märgi sinna iga päev kasutajate arv. Sa rõõmustad, kui see tõuseb, ning kurvastad, kui see langeb. Varsti hakkad märkama, mis paneb selle arvu tõusma ning sa hakkad neid asju rohkem tegema. Hoiatus: mõtle hoolega, mida sa mõõta tahad.

8. Kuluta vähe

On raske piisavalt palju rõhutada, kui tähtis on alustava ettevõtte jaoks odavalt läbi ajada. Enamik noori ettevõtteid ebaõnnestub enne seda, kui nad teevad midagi, mida inimesed tahavad. Kõige tavalisem läbikukkumise viis on see, et raha saab otsa. Seepärast on odavus peaaegu sama tähtis kui tootmistsükli kiire kordamine. (Neil polekski vahet, kui turg seisaks paigal. Kuna ta seda ei tee, on parem kaks korda kiiremini töötada kui saada tööks kaks kord rohkem aega.) Ent kokkuhoid on veelgi tähtsam. Kokkuhoiukultuur hoiab firma noorena, nii nagu füüsiline treening hoiab inimese noorena.


9. Jõua hädapärast kasumisse

"Hädapärane kasum" tähendab, et noor ettevõte teenib asutajate elamiskulud napilt tasa. Nipp on mitte selles, et lükata ärimudel käiku lihvimata kiirprototüübina, vaid investeerimisprotsessi häkkimises. Kui sa jõuad üle hädapärase kasumiläve, muudab see täielikult sinu suhet investoritega. Ja see parandab järsult töömoraali.

10. Väldi kõrvalekaldumist

Miski pole alustavale firmale saatuslikum kui teelt kõrvalekaldumine. Kõige hullemad on kiusatused, mis toovad raha sisse: täiskohaga töö, konsulteerimine, tulusad lisaprojektid. Noorel firmal võib olla parem pikaajaline potentsiaal, kuid sa katkestad kogu aeg töö, et vastata nende inimeste kõnedele, kes sulle praegu maksavad. Paraku hajutab ka investoriotsing su tähelepanu peamiselt, nii et püüa tegelda sellegagi nii vähe kui võimalik.

11. Ära lase tujul langeda

Ehkki noorte firmade otsene surmapõhjus kipub olema rahapuudus, peituvad selle taga tavaliselt fookuse puudumine. Kas juhivad firmat rumalad inimesed (ja seda viga ei saa nõuannetega parandada) või on inimesed arukad, kuid kaotavad tegutsemisjulguse. Ettevõtte algatamine paneb alustaja õlgadele tohutu moraalse koorma. Tähtis on sellest aru saada ja pingutada teadlikult, et mitte raskusele järele anda - nii nagu inimene on rasket kasti tõstes ettevaatlik.

12. Ära anna alla

Isegi kui sa masendud, ära anna alla. Sa võid niimoodi üllatavalt kaugele jõuda. Tõsi, see ei kehti igas valdkonnas. On hulk inimesi, kellest ei saa häid matemaatikuid, ükskõik kui järjekindlad nad ka poleks. Aga ettevõttega alustades on sellest abi. Tihtipeale piisab üksnes pingutusestki, kuni sa oled oma idee suhtes paindlik.

13. Tehingud kukuvad läbi

On oluline mitte lasta lootustel liiga kõrgele lennata. Pärast esimese kümnekonna tehingu läbikukkumist õpid sa laskma tehinguil omasoodu joosta, nii et nad põhitegevust ei häiriks. Töömoraalile on väga ohtlik, kui sa satud sõltuvusse tehingute edukast lõpuleviimisest - mitte üksnes seepärast, et nad tihti selleni ei jõua, vaid et sõltuvus ise takistab seda.

***

Kõigist 13 nõuandest kõige tähtsam on mõista oma kasutajaid. Noore firma põhiülesanne on luua tulu; selle jaoks pead sa parandama kasutajate elu ning selle juures on omakorda kõige raskem teada, mida nende heaks teha. Kui sa tead, mida teed, on vaja vaid pingutust, et see valmis saada.

Rikas isa "Rikaste vandenõu" (8 uut rahareeglit)

Raamat on hämmastavalt laiahaardeliselt haaranud minu huvi finantsinstrumentide, nende põhimõtete, toimimise, tagajärgede, ajaloo, oleviku ning tuleviku suhtes.
Mu silmad rebiti lahti valdkonnas, mis senimaani oli minu jaoks täielikult võõras ning tekitas oma keerulisusega kerget õõvastust ja vastumeelsust. Usun, et seoses antud faktiga ei oskagi paljud inimesed maailma finantsmehhanismide toimimist mõista ning soovivad jääda oma mugavustsooni, mis paraku on aga totaalselt vale otsus.

Lühidalt kokku võttes olen õppinud peamiselt järgmisi alateemasid:
- Ajalugu
- Teatud muutuste põhjused
- Teatud inimeste nahhalsus
- Mõisted
- Tagajärjed
- Kuidas hakkama saada olevikus
- Mida ootab ees tulevik
- Tänapäeva ja ajaloo erinevused finantsvaldkonnas
- Põnevad faktid, mis muutsid meie maailma

Viimasega seoses tooksin mõned näited:
- 1903. aastal asutati hariduskomitee General Education Board, mille tegelikuks eesmärgiks ei olnud mitte hariduse edendamine, vaid selle suunamine
- 1913. aastal loodi Föderaalreserv - valisuse spondeeritud raharööv
- 1929-1954 ehk alles 25 aasta jooksul kasvas Dow Jonesi indeks samale tasemele, mis ta oli olnud ennem Suure Depressiooni algust.
- 1971. aastal lahutas president Nixon dollari kullastandardist
- 1974. aastal võttis kongress vastu pensionikindlustuse Employee Retirement Income Security Act (ERISA), mille tagajärjeks oli 401(k), ning algas kõigi aegade suurim raharööv
- 2007. aastal hakkas aktsiaturg kukkuma, kuid majandusteadlased võtsid alles 2008. aastal hoiaku, et tekkinud on finantskriis
- 2009. aastal ähvardab Hiina USA dollari kui rahvusvahelise reservvaluuta staatust
- 2012-2016 läheb USA beebibuumi põlvkond pensionile ja hakkab massiivselt börsiraha elamise tarbeks välja võtma - aktsiaid ostmise asemel müüma, mille tagajärjel turg langeb

Pankade piiramatu rahatrükkimise süsteem
Pangandusseaduste kohaselt on pankadele loodud osalise reservi süsteem, mille seletan lahti järgmiselt:
Näiteks on pangale antud kohustusliku reservi määr 1:12
Sina hoiustad pangas 100$, mille pealt maksab pank sulle intresse 5% aastas. Seega teenid aastaga oma hoiuselt 5$. Pangal on õigus iga sinu dollari kohta välja laenata (derivaadiks muuta) 12$ ehk kogusummas 1200$, mille pealt küsitakse võlaintressi 10% aastas, seega saab pank puhast kasumit 120$ - 5$ = 115$ (siin võib nimetada puhtast õhust võetud raha derivaadiks, seega puhaskasum 115$ oleks derivaadi derivaat).

Tänapäeva olulisim mõiste finantsmehhanismide juures - DERIVAAT:
Mõiste "derivaat" definitsioon on lihtsalt öeldes "aine, mida saadakse teisest ainest"
Näiteks apelsinimahl on apelsini derivaat.
Seletan antud mõiste lahti lihtsamalt:
Oletame, et teil on 100$ ja teie sõber soovib seda raha aastaks laenata. Niisiis lasete tal alla kirjutada lepingule, milles tema kohustub teile võla pealt aasta jooksul 10% intressi maksma. Aasta pärast maksab sõber teile 110$ tagasi. Nüüd saite te oma 100$(oma raha) + 10$(derivaat), ehk te pressisite sajast dollarist kümme välja.

Nüüd võtame situatsiooni, kus teie sõber soovib laenata teilt 100$ ja teil ei ole seda raha.
Seega lähete te vanemate juurde, võtate neilt 100$ aastaks laenu 3% intressiga. Hetke pärast annate te selle raha sõbrale edasi, kes kirjutas alla 10% intressiga lepingule.
Aasta pärast saate sõbralt 110$ ning maksate vanematele tagasi 103$, teie puhaskasum on 7$

Seega olete nüüd loonud derivaadi derivaadi (pressisite 7$ puhtast õhust).

Derivaate annab väga lihtsalt tekitada-
Viinapuu derivaadiks on viinamari, viinamarja derivaadiks viinamarjamahl, viinamarjamahla derivaadiks võib nimetada veini. See oleks juba derivaadi derivaadi derivaat.

Samamoodi loogika kehtib ka panganduses,kus tänapäeval luuaksegi derivaatide derivaatide derivaate, mis põhjustavad tohutut inflatsiooni, mis meie hoiuste koguväärtust järk-järgult kahandavad.

"Masside raha osas teadmatuses hoidmise kurjus on üksnes pahelise rahaarmastuse "derivaat""

1971. aastal lahutati dollar kullastandardist, antud hetkel maksis 1unts kulda 35$, kuid nüüd 2009. aastal, kui oleme jõudnud finantskriisi põhjani, on 1untsi kulla hind 900$

Tähtsamaid asju, mida peab oskama, on isikliku rahavoo valitsemine ning maailma rahavoo jälgimine. Sellega seoses 3 olulist näitajat:
1. Töökohad - kui töökohad riigist välja voolavad, kannatab majandus
2. Inimesed - Inimesed põgenevad piirkondadesse, kus on töökohad, seega on need piirkonnad õiged investeerimisallikad
3. Raha - eelista globaalset raha, mille väärtus ei saa kahaneda (kuld,hõbe, jne.)

Sõnad on inimese leiutatud kõige võimsamad töövahendid! Väärtusta sõnade tähendust, tunne sõnade tähendust. Siiski ei tee paljud inimesed vahet ühtedel ja samadel sõnadel.

Näiteks hajutatud investeerimine.

Kui teie rahaasjade ekspert soovitab teile hajutatud investeerimist, siis mõtleb tema ning ka teie selle all investeerimist pabervaradesse, ehk igasugustesse aktsiatesse, võlakirjadesse, hoiusekapitali, kindlustusse,annuiteetidesse jne. Tegelik hajutatud investeerimine tähendab aga laiemat haaret, mis võiksid olla:
1. Ettevõtted, mis toodavad passiivset tulu
2. Tulu tootev kinnisvara
3. Pabervarad (ülaltoodud nimekiri)
4. Kaubeldavad loodusvarad (kuld, hõbe, nafta, jne.)

Tänapäeval toimuvad muutused nähtamatul kujul. See, mida inimene ei näe, sõidab tast üle. Muutuste nähtamatul toimumisel kasvab selle kiirus eksponentsiaalselt "Accelerating acceleration" ehk "kiirenev kiirendus".
Internetimaailm on nähtamatu ja me peame nägema seda oma vaimus!

Näiteks:
Arstitöö on tänapäeval "piiratud sissetulek". Arst saab vastu võtta 1 patsiendi korraga ning töötab enamjaolt kuni 8h päevas, 5päeva nädalas. Teda tasustatakse tema 40h eest nädalas, sest tema töö on FÜÜSILINE. Samas võib iga ühikatudeng, olles pannud püsti kiirelt areneva veebiäri, teenida kordades rohkem, kui arst, sest tema sissetulekut arvestatakse sekundi pealt. Raha tuleb sisse isegi magamise ajal - koguaeg, 24h päevas,7 päeva nädalas, 365 päeva aastas. Tema töö on METAFÜÜSILINE.

"Tulevikus saavutavad edu need ettevõtjad, kes saavad aru, kui kiiresti äri ja raha muutuvad, ning kellel on oskus ja paindlikkus kiiresti muutuda ja kohaneda"

Lõpetuseks 6 uut rahareeglit, milleni jõudnud olen:
1. Raha tähendab teadmisi (raha võib luua, pigistades sellest derivaadi välja)
2. Õppige võlga kasutama (Võlga õigustab ainult rahavoog. Võlga õigesti kasutama tähendab näiteks derivaatide derivaatide loomist)
3. Õppige rahavoogu valitsema
4. Valmistuge halbadeks aegadeks ja te saate tunda ainult häid aegu (inimeste mugavustsoon on see, mis ei luba neil mõelda kaugemale ette tuleviku peale, ning paheline rahaahnus see, mis sunnib neil kiiresti kasumit teeninud raha välja võtma)
5. Kiiruse vajadus
6. Õppige rahakeelt

Warren Buffett'i tsitaat:
"Kombineerides omavahel võhiklikkust ja laenatud raha võivad tulemused osutuda äärmiselt huvitavaks"

Jürgen