Hirm ja iha vs. ADEKVAATNE MÕTLEMINE

Hirm ja iha vs. ADEKVAATNE MÕTLEMINE, paraku enamuse puhul meist valitsevad kindlasti HIRM ja IHA!

Peaaegu kõigil inimestel on hind. Ning neil on hind sellepärast, et neil on tunded, mille nimed on hirm ja ahnus. Kõigepealt motiveerib hirm rahapuuduse ees meid kõvasti tööd tegema ning siis, kui saame palga kätte, ärgitab ahnus või iha meid mõtlema kõigist nendest imelistest asjadest, mida raha eest saab. Mudel ongi loodud: tõused üles, lähed tööle, tasud arved, tõused üles, lähed tööle, tasud arved... Inimeste elusid juhib sellest peale igavesti kaks emotsiooni, hirm ja ahnus. Kui pakkuda neile rohkem raha, siis jätkavad nad seda tsüklit, suurendades oma kulutusi. Seda võib nimetada oravarattaks.

Mis selle vastu aitab? Kas on teisi võimalusi?

Tõe rääkimine! Selle kohta, mida me tegelikult tunneme. Ja me ei pea seda kellelegi teisele rääkima, vaid iseendale. Tõe rääkimine iseendale.

Miks paljud inimesed seda ei tee?

Nad tunnevad hirmu rahapuuduse ees. Hirmule vastuastumise asemel nad reageerivad automaatselt oma tunnetega, mitte ei mõtle! Nad reageerivad emotsionaalselt selle asemel, et oma pead kasutada. Siis laotakse rutiine palk neile peo peale ning taas võtavad võimust emotsioonid: rõõm, iha, ahnus - mida kõike selle raha eest endale lubada saan - oioioi! Kuid saage aru, need on pelgalt teie emotsioonid, mis mõtlevad teie eest. Te ei teadvusta neid fakte endale, te ei kontrolli oma mõtteviisi. Ning see karm tõde ei jõuagi teile ennem kohale, kui te tõesti ei hakka selle üle aru pidama!

Selle asemel, et inimesed oma tunnete kohta tõtt räägiksid, reageerivad nad emotsionaalselt ega suuda adekvaatselt mõelda. Nad tunnevad hirmu, lähevad tööle ja loodavad, et raha leevendab nende hirmu, ent seda ei juhtu. See põline hirm kummitab neid edasi ja nad lähevad uuesti tööle ning loodavad taas, et raha leevendab nende hirme, aga jällegi seda ei juhtu. Hirm on sulgenud inimesed töötamise-rahateenimise-töötamise-rahateenimise lõksu, kus nad loodavad, et nende hirm kaob. Kuid iga päev, kui nad ärkavad, ärkab too vana hirm koos nendega. Nende elusid juhib raha ja nad ei taha selle kohta tõtt rääkida! Kusjuures, paljud ISEGI ei tea seda, sest nad ei oska endale seda teadvustada!

Ma tahan, et te hoiduksite sellest lõksust!

Ma tahan, et te ei oleks "lihtsalt" rikkad, sest rikkus ei lahenda seda probleemi. Siit järgmine emotsioon - iha/ahnus. On täiesti normaalne ihaldada midagi paremat, ilusamat, toredamat, erutavamat. Niisiis töötavad inimesed raha pärast selleks, et neil on kaks tugevat emotsiooni, mis ei lase neil adekvaatselt mõelda. Nende adekvaatne mõtlemine on nagu laualamp, mille juhe on läbi lõigatud - hirmu ja iha poolt! SEE EI TÖÖTA, kui sellesse energiat ei rakendata! Inimestel on hirm rahapuuduse ees ja ka iha raha suhtes. Nad ihaldavad raha rõõmu pärast, mida selle eest saab. Kuid rõõm, mis raha endaga kaasa toob, jääb tihtipeale üürikeseks ning peagi vajavad nad rohkem raha, et saada suuremat rõõmu, suuremat naudingut, suuremat mugavust ja suuremat turvalisust. Seepärast töötavad nad muudkui edasi, arvates, et raha rahuldab nende hingi, mida muserdavad hirm ja iha. Aga raha ei tee seda.

KURAT VÕTAKS, KAS TE TAHATEGI ELUAEG SELLISEKS JÄÄDA VÕI ON KUSKIL OLEMAS KA MINGI PIIR, KUS TE ENDILE TEADVUSTATE, ET RAHALINE SÕLTUMATUS JA PALGATÖÖ ON KAKS TOTAALSELT ERINEVAT ASJA!!!

Jürgen